Võõpsu-Räpina.

Võõpsu.
Võhandu jõe suudmes paikneb kaks Võõpsut. Võõpsus oled Eestimaa
ja Setomaa piiril, sest Võhandu ja Mädajõgi on Eesti- ja Setomaad
lahutavaks looduslikuks piiriks. Eestimaa poole peal jõe vasakul
kaldal, on Võõpsu alev, jõe parempoolsel kaldal Võõpsu küla, mis
jääb Setomaale. Võõpsu nime tekkimise kohta teab rahvasuu pajatada
kahte legendi. Vanarahva pärimuse järgi olla eestlaste seas Võõpsu
tuntud Voosu nime all (tolleaegse Võhandu jõe nime järgi). Venelased
aga hakkasid Voosu nime hääldama Voobsuu, mis hiljem Wõõbsuks
kujunes. See nimetus kestis 1924. aastani, mil Võõpsu sai oma
praeguse nime. Teine versioon räägib, et kunagi sajandeid tagasi oli
siia elama asunud vepsa rahvusest kala- ja jahimehi ning seda kohta
hakati rahvasuus kutsuma Veps.
Võõpsu küla on kroonikates mainitud esmakordselt 1428. aastal.
Võõpsu küla kuulus ajalooliselt Pihkva kubermangu ning esimese
Eesti Vabariigi ajal Petserimaa alla. Küla kuulus Poloda nulka. Külas
on näha ka Setomaale omane tsässon - külakogukonna traditsiooniline
pühakoda, mis asutati arvatavasti 13. sajandi lõpus või 14.
sajandi alguses Püha Nikolai auks. Tsässona lähedal asub
muinsuskaitse all olev arheoloogiamälestis maa-alune kalmistu.
Võõpsu-Räpina

Viimased reisilaevad käisid Võõpsus 1950-tel.
Võõpsu külapühaks oli ja on Migulapäev, mida peetakse kaks korda
aastas - 22.mail ja 19.detsembril
Siinmail on sündinud kirjanduskriitik ja paljude uurimuste autor
Daniel Palgi ja näitleja Olli Ungvere. Võõpsu lähedal (1,5 km) Sülgoja
külas on Richard Ritsingu sünnikoht. Võõpsust on pärit ka meie
olümpiasportlane Indrek Turi.