Eestimaa...See on avatud olemise mererannad ja üksi olemise muinasjutu metsad,see on kevadine rändlinnuputus ja sügisene värviuputus,see on romantiline suveöövalgus ja pimestav härmatis talvepäevades.See on veel tuhat asja...Rändaja teed on siin otsatud...

суббота, 20 февраля 2010 г.

Jaanikivi.



Miikse kirikust teisel pool teed, Miikse oja kaldal asub Jaanikivi (ohvrikivi). Sellel olevat omal ajal istunud ja jalgu puhanud Püha Jaan. Kunagi olevat kivi tükkideks lõhutud ja jupid kantud mõisniku karjalauda müürisse. Varsti tuli mõisnikul mitmeid õnnetusi: loomad surid, jäid põdema. Lasti kivitükid oma pärispaigale tagasi kanda. Veel tänapäevani usutakse kivi imettegevasse jõusse ja tuuakse kivi juurde haigeid, hoitakse haiget kätt või jalga kivi juures. Kivil süüdatakse küünal. Arvatavasti tähistab kivi muistset matmispaika. Kivi imettegevasse jõusse usutakse tänapäevani, kivi juurde tuuakse haigeid, vastu kivi hoitakse haiget kätt või jalga.Vaanal jaanipäeval süüdatakse kivil küünlaid. Arvatavasti tähistab kivi muistset pühapaika.

Ka Jaanikivi kõrval voolava Miikse oja veel usutakse olevat ravitoime. Selle veega pestakse silmi, jalgu, käsi, vette visatakse annetuseks münte. Rahvas kutsub Miikse oja Silmaallikaks.

Комментариев нет:

Отправить комментарий