Eestimaa...See on avatud olemise mererannad ja üksi olemise muinasjutu metsad,see on kevadine rändlinnuputus ja sügisene värviuputus,see on romantiline suveöövalgus ja pimestav härmatis talvepäevades.See on veel tuhat asja...Rändaja teed on siin otsatud...

воскресенье, 21 февраля 2010 г.

Mikitamäe küla.




  • Kalmistu olemasolu ja vanus lubab arvata, et 700 aastat tagasi oli praeguse küla kohal inimasula olemas. Esimest korda mainitakse Mikitamäed vanades Moskva ürikutes Nikitina Gora nime all aastal 1500.
  • Mikitamäe küla ümbrus oli metsane, soine, teedeta. Põllundus arenenud ei olnud. Siinsed elanikud elasid peamiselt küttimisest ja kalapüügist Pihkva järvest. Kala ja karusnahka käidi müümas üle Pihkva järve Pihkvas ja mujal, hiljem ka Räpinas.
Kuna ühendus muu maailmaga oli raskendatud, hakati surnuid matma küla keskele, kõrgemale liivasele alale. Kuna kirikut läheduses polnud, ehitati surnuaia keskele tsässon (külapüha on toomapühapäev).

Комментариев нет:

Отправить комментарий