Värska laager, täieliku nimetusega Eesti Vabariigi Kaitseväe Petseri Põhjalaager, asutati 1926.a. kindral Nikolai Reegi eestvõttel. Valminuna 45 miljonit senti maksva laagri jaoks saadi riigieelarvest ainult 5 miljonit. Materjal saadi oma metsast, töötas oma laualõikus, oli oma tislerikoda, mis valmistas aknaid-uksi. Töölisteks olid sõdurid ise, juhtisid palgatud meistrid – eraisikud. Igal aastal ehitati midagi juurde.
1930-ndaks aastaks olid valmis kasarmud sõduritele, staabihoone, elamud ohvitseride perekondadele, laagriülemale ja komandandile; pagaritöökoda, pood; 500 kohaline kasiino ja söökla ning muud abihooned. Järve vastaskaldale ehitati kasarmud suurtükiväelastele, tallid ja puutöökoda, kus muu hulgas ka sõjaväelastele suuski valmistati.
Siin teenisid jala-, ratsa-, suurtükiväelased jt üle Eesti. Talvel viibisid laagris ainult valvemeeskonnad. Sõdurpoiste, sõja- ja reisilaevade, praamide tulek kevadel tõi kaasa elevuse ning kohalikele teenimisvõimaluse, inimeste arv Värskas mitmekordistus.
1927. aastal 4. juulist 30. augustini toimus siin kaitseliidu noorte suvelaager. Edasistel aastatel võib ajakirjanduse vahendusel lugeda ratsaväe-ohvitseride kahekuulistest kursustest. 1925. aastal, reservohvitseride täienduskoolitusest 1936. aastal jne.
Nõukogude vägede tulekul Eestisse 1941.a. põhjalaager likvideeriti. Enamik ohvitsere represseeriti ja jäid teadmata kadunuks, paljud hoonedki lammutati. Kokku on hävinenud 13 hoonet. Endisele lipuväljakule on aga ehitatud laululava ja spordi-platsile Setu Talumuuseum.
Комментариев нет:
Отправить комментарий