Rahvarõivad.

"Erilise võlu annavad Petserile setud. Kaugelt vaadates meenutavad nad oma valgetes rõivastes valgete luikede parve." (Nikolai Roerich 1903)

Seto naise rahvarõivaste juures püüab kõigepealt pilku tema
rikkalik hõbeehete komplekt, mis kogu oma täies hiilguses
koos erinevate keede ja rahadega võib kokku kaaluda kuni 6
kilo. Suurt kuhiksõlge peetakse aga abielunaise tunnuseks.
Käsitöö on Setomaal alati au sees olnud. Ainulaadne on seto
värviline heegelpits, mida kasutati pühaserättide, käterättide,
pealinikute ja ka põllede juures. Seto mees kannab aga vene
mõjutusena särki ehk hamõt pükste peal. Kaunistuseks on
kasutatud sissekootud punaseid triipe ja kirju, hiljem ka
pealeõmmeldud vööpaelu. Kõige huvitavamad on aga seto
meeste sukad, mis oma rikkaliku kirja ja erksate värvidega
märkamatuks ei saa jääda. Esmased ja universaalsed värvid on valge ja must ning neile järgnev punane. Punane ja valge on setu kultuuri põhivärvid. Eraldi punase või valge ning punase-valge kombinatsioonid on setu kultuuris sügava tähendusega. Need esinevad nii materiaalses kui vaimses kultuuris, rahvariietes, hõbeehetes ja tekstiilikunstis, olles seotud ürgsete ja universaalsete värvi põhikategooriatega. Värvidel oli rituaalne tähendus sünni-, pulma- ja matusekombestikus. Sõnadega valgõ, aovalgõ, kuuvalgõ, päävävalgõ, lumivalgõ, lubivalgõ, linavalgõ, hõbõhõnõ, hõppõvalgõ tähistavad setud valget. Valge tähendab ka valgust, selle sümbolid on päike ja kuu. Olla valges tähendab setude jaoks olla õiges vahekorras nii elavate kui surnutega, seega olla terve, kahjustamata ning kurjast puutumata. Valge on setude leinavärv. Setudel tähistab valge ka seaduslikkust, kokkukuuluvust ja traditsiooni.

Valge hobune ohverdati jäämineku ajal Värska jõele. “Valgetest rõivastest” laulavad setud oma hümnis. Valget värvi ja kitsa punase vöökirjaga on setu lipp.

Setu rahvarõivad on oma põhivärvuselt valged – eriti domineeris valge vanemat tüüpi rahvarõivastes. Punane esines neis võrdlemisi kitsaste geomeetrilisest ornamendist koosnevate triipudena.

Valget värvi olid umbkuuetaoline villane rüüd, puusarätt ja abielunaise peakate linik. Valge rüü kaelus, rinnalõige ja käeavad olid ääristatud punast värvi kitsa paelaga, ka alaääres olev pudsu oli punane. Valge villane rüüd kuulus mõrsjarõivaste juurde, sellega käidi kirikus ja pidudel. Valge rüüd oli ka surirõivas, milles setu naine maeti.Puusarättidel oli maagelõngast punane tikand. Punane kootud triip koos kumakuriidest pikendusega oliliniku otstel. Seda kaunistas valge punase ääristusega niplispits, hiljem valge heegelpits. Valged olid setu naise pealisrõivad poolvillane räbik,villane villahamõh ja lambanahkne kask. Valget värvi oli ka vana setu meeste rõivastus, mis oli ühtlasi surirõivas. Kui rahvarõivaste kandmise traditsioon hääbus, jäid valged kahe punase triibuga villased sokid, milles on maetud setu mehi veel 20. sajandi lõpul. Valge metalli kultusena esinev hõbeehete rohkus on setu ehtekultuuri üks tahke. Rikkaliku hõbeehete komplekti nimetavad setud hõppõ, hõppõkraam. Sõnagahõppõvalgõ aga tähistatakse mõistet läige, hõbeda läige. See tähendab valguse mängu ning ürgset arusaama läikest kui valguse modifikatsioonist. Punane värv seostub päikese, tule ja verega. Setudel võib punane tähendada nii head kui halba. See värv on seotud aktiivse seisundi, sündimise, jõu ja elujõuga, kuid võib tähistada ka hääbumist, kadu, tapmist ja isegi surma. Bütsantsi kultuuris, kuhu ulatuvad ka setude õigeusu juured, oli punane värv suurriikluse sümbol.