Usk-Вера.

Enne ristiusustamist olid setod paganausulised. Paganausu

kinnituseks olid ohvrikivid ja raviva toimega allikad;
vilja ja viljakusjumala Peko kuju, mida hoiti peidus
ja millega seotud rituaalid olid meeste saladuseks.
Säilinud on usk loodusjõududesse ja esivanemate
hingedesse. Haualt ei minda kunagi ära ilma
söögipala suhu panemata ja midagi jäetakse ka
hauale surnute hingede jaoks.
Ristiusk õigeusu näol jõudis
Setomaale 10.-13. sajandil. Suurem
ristimine toimus seoses Petseri
kloostri tekkimisega 15. sajandil.
Petseri klooster tugevnes tuntavalt
16. sajandil. Sellest ajajärgust on pärit
paljud suured kiviristid muistsetel
seto kalmistutel. Petseri kloostris
kirjutati kroonikaid, kloostri toel
asutati ümbruskonda kirikuid.
Setomaa talupojad ei ole olnud orjad, siin ei ole olnud mõisaid
ega mõisnikke. Maad ja järv kuulusid Petseri kloostrile, mida
kohalikud talupojad teatud rendi (obrok) eest kasutasid.
Misjonitööd tegid siin rahumeelselt Petseri mungad. Võõras
keeles uut usku võeti algul vastu leigelt ja pealiskaudselt,
paganausu kombeid peeti salaja edasi. Õigeusk tugevnes
19.saj. Taredesse tekkisid oma pühasenulgad pühapiltde ja
ikoonidega. Peaaegu igasse külasse ehitati oma kabel, mida
kutsuti tsässonaks.