Eestimaa...See on avatud olemise mererannad ja üksi olemise muinasjutu metsad,see on kevadine rändlinnuputus ja sügisene värviuputus,see on romantiline suveöövalgus ja pimestav härmatis talvepäevades.See on veel tuhat asja...Rändaja teed on siin otsatud...

воскресенье, 21 февраля 2010 г.

Huntide lugu


1585. aastal kirjutas paavsti saadik Antonio Possevino Tartus "Kirja Mantova hertsoginnale". Ta kirjeldab jesuiitide tegevust Liivimaal (Lõuna-Eestis), Rootsis ja Transilvaanias (Rumeenias). Kirjast võime lugeda mitmest hundiloost.

Üks neist juhtus Vastseliina lossi ümbruses. Siin hulkunud ringi neli hunti, kellest üks oli valge. Võsavillemid ründasid eriti lambaid ja "raskeid naisi", nagu Possevino kirjutab. 1585. aastal olevat hundid ära söönud sada viiskümmend ülekaalulist naist. Selliste hirmsate sündmuste pärast ei julgenud keegi põldudel käia.

"Rahvas ütleb seda nõiduse läbi tehtud olevat, pärast moskoviitide lahkumist." kirjutab Possevino.

Комментариев нет:

Отправить комментарий