Värska.

Värska on tänapäeva Setomaa suurim keskus. Värska lahe
ääres männimetsas asub ravimuda ja hea ravi poolest tuntud
Värska sanatoorium. Siinkandis tuleb maapõuest välja ka
maitsev ja kosutav mineraalvesi- värska vesi.
Värska on üks olulisemaid õigeusu keskusi Kagu-Eestis. Siin
on 1907. a. valminud Püha Jüri apostliku õigeusu kirik. Värska
kalmistul puhkab üks kuulsamaid lauluemasid Anne Vabarna (1877-1964, skulptor J. Ollik), kirjanik Paul Haavaoks
(1924-1983) ja tuntud koolimees Paul Lehestik (1926-1994).
Värska piiril mineraalveetehase lähedal asub Laudsi pettäi
(ü 3,35m, k 12 m).
Värskasse asutati 1926.-1930. a. kindral Nikolai Reegi eestvõttel
Eesti Vabariigi Kaitseväe Petseri Põhjalaager, mis oli
ratsaväelaager. Endistes Põhjalaagri kasarmutes on praegu
TPÜ Õppekeskus, mida kasutatakse õpetajate suvekursuste
läbiviimiseks. Samas Õppekeskuse naabruses asub suurim
setode vabaõhumuuseum Seto Talumuuseum, kus saab
põhjalikult tutvuda setude omapärase kultuuriga. Suviti
toimuvad muuseumis neljapäevaõhtused iloõdagud. Aastaaastalt
on muuseum laiendanud nii oma territooriumi kui
ekspositsioone ja kogunud tuntust nii kodu kui välismaal.
Mais 2004 avatakse seto tsaimaja. Muuseumist üle tee jääb
küla laululava.
Küla lõppu paremat kätt jääb AS “Värska Vesi”. Värska
populaarseim mineraalvesi “Värska originaal” pärineb puurkaevust
Värska II, mille sügavuseks on 470 m. Värska lähedale jääv Mustoja maastikukaitseala on Kagu-
Eesti suurim ja reljeefseim mõhnastik. Kaitseala 4 sihtkaitsevööndit
hõlmavad järgmised piirkonnad: Verhuulitsa
ojalamm, kus kasvab rikkalikult kaitsealuseid taimi; Lutepää
liivik koos metsiste mängualaga; Lamemägi iseloomuliku
mõhnastiku ja stepitaimedega; Kahurimäe vöönd, mis
tervikuna hõlmab metsiste mänguala.