Tallinna Merepäevade aabits.

Ahter – laevakere tagaosa. Naljahambad teavad rääkida, et sadamakaptenil on taskus paber, millel tekst: „Vöör on ees ja ahter on taga.” Ankur – enamasti sepistatud või valatud vigur (paatide puhul kasutatavat ka nööri otsa seotud maakive) aluse paigalhoidmiseks ehk ankurdamiseks. NB! Sadamas laevad silduvad, ei heida ankrusse. Kai – sadamarajatis laevade sildumiseks ning reisijate ja/või kaupade teenindamiseks. Kapten – laevajuht, kellele allub kogu tegevus laevas; kui laeva riigiga võrdsustada, siis kapten on riigipea, selle vahega, et ka kuningas ei ole laevas kaptenist kõrgemal positsioonil. Katamaraan – kahekereline veesõiduk, ehituse omapärast ja hüdrodünaamikast tulenevalt küllaltki stabiilne ja kiire laev. Meie sadamates esindavad seda tõugu Tallinki Express ja Nordic JetLine’i laevad. Kreen – laeva külgkalle, mis võib tekkida tuulte/lainetuse mõjul, aga ka lasti/ballasti ebaühtlasel paigutamisel või navigatsioonivigade tõttu. Kruiisilaev – organiseeritud huvireise sooritav reisijateveo sertifikaati omav laev, mis ei osale regulaarses liiniliikluses, ei vea kaupa ning huvireisi jooksul ei võta peale ega lase maale liinireisijaid. Organiseeritud huvireis peab kestma vähemalt 60 tundi ja reisi jooksul peab laev külastama lisaks reisi algus- ja lõpp-punktile veel vähemalt kahte sadamat. Lainemurdja – sadamat või faarvaatrit lainetuse eest kaitsev muul. Liinilaev – regulaarselt kindla sõiduplaani alusel kindlate sihtkohtade vahel kurseeriv reisi- või kaubalaev. Lood – laeva navigatsiooniseade mere sügavuse mõõtmiseks. Loots – kohalikku veeala hästi tundev sertifitseeritud laevajuht; ei kuulu laevapere koosseisu, on nõuandjaks kaptenile ohtlikus navigatsioonipiirkonnas. Tallinna Sadama sadamatesse sisenemisel ja sealt väljumisel on lootsimine kohustuslik kõikidele laevadele, välja arvatud Eesti lipu all sõitvad (kogumahutavusega alla 300 GT) ning sadama tehnilise ja süvenduslaevastiku laevad. Eestis osutab lootsimisteenust Eesti Loots. Navigatsioon – meresõit üldisemalt. Navigatsiooniperiood tähendab aga ajavahemikku, mille kestel mingis piirkonnas kliimaolud meresõitu võimaldavad. Pakpoord – laeva vasakpoolne parras (laeva ahtrist vaadatuna). Parvlaev – autotekiga laev. Praam – pukseeritav madala süvisega laev, millega veetakse kaupa peamiselt siseveekogudel, aga ka varjulisel rannikumerel. Kui sõber ütleb, et läheb praamiga Saaremaale, võib teda esiotsa sõbralikult puidulastiks tögada ja siis talle lahkesti seletada, mis vahe on praamil ja parvlaeval. Reeder – laevaomanik. Reisilaev – laev reisijate (vähemalt 12) ja nende pagasi veoks regulaarliinil või puhkereisil. Sadamakapten – sadama valdajaga töö- või teenistussuhetes olev isik, kelle ülesandeks on korraldada ohutut laevaliiklust sadamas. Tanker – vedellasti vedamiseks ehitatud kaubalaev. Tekk – korrus laevas. Tender – väike veesõiduk, mis teenindab ja varustab reidil seisvat laeva. Tiiburlaev – laev, mille kere all on tiivad, mis liikumisel tekkiva hüdrodünaamilise jõu abil laeva veepinna kohale tõstavad ja seeläbi väheneva takistuse tõttu laevale suure liikumiskiiruse tagavad. Suhteliselt ilmatundlikumad laevad kui teised kiirlaevad. Ühelgi Tallinna Sadamas reisijaid teenindaval laevafirmal tiiburlaevu ei ole. Tramplaev – juhureise tegev kaubalaev. Tüürpoord – laeva paremparras