Mereväe ajalugu.

Loomine
Esimesed Merevae uksused, Eesti Sojavagede Staabi Merevae Jaoskond ja Merevae Pataljon, moodustati 28. veebruaril 1918. Need lopetasid tegevuse Saksa okupatsiooni ajal. Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 voeti Saksa sojavaelt ule esimene relvastatud vahilaev EML Laine. Esimene Merevae lahinglaev oli EML Lembit. Merejoud asutas Sojaminister 21. novembril 1918.
Vabadussoda
Merevae esimene dessant viidi labi Kundas 23. detsembril 1918. Maavae toetuseks korraldati edaspidi dessante pohjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jouti valja Vaina joele. Samuti mineeris Merevagi Kroonlinna laevateid. Eesti Merevagi osales paljudes tahtsates lahingutes, sealhulgas Utria dessant, Laagna lahing, Narva lahing ja Riia lahing. Soja lopuks oli Merevaega liidetud kumneid uusi laevu, sealhulgas 2 miiniristlejat ja 2 suurtukilaeva. Kokku osales Merejoudude koosseisus Vabadussojas ule 150 erineva aluse.
Vabadussojast Teise maailmasojani
1920 osteti Soomest ratasaurikud EML Ristna ja EML Suurop, mis kohandati miinitraaleriteks. Alates 1921 kuulus Merevae koosseisu Merejoudude staap, millele allusid rannavalve-, tehnika-, majandus- ja sideosakond. 1924. aastal hukkus traalimisel EML Meeme, mis on Eesti ainus rahuajal lahingulesande taitmisel hukkunud laev. Merevaele allus ka mereside, mis tegeles vaatlus- ja sidepostide organiseerimise ja varustamisega rannikul ning saartel. Kuna Merevaele kuulus ainuke kaablipanemiseks sobiv alus EML Kompass, kuulus Merevae ulesannete hulka ka veealuste sidekaablite paigaldamine ja korrashoid.
Aastal 1937 sai Merevagi omale esimesed allveelaevad Kalev ja Lembit, mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka.
Vastavalt Eesti ja Noukogude Liidu vahelisele kokkuleppele hakkasid 11. oktoobril 1939 Noukogude sojalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sojasadamas. 14. juunil 1940 alustas Noukogude Liit mere- ja ohublokaadi ning parast voimu ulevotmist anti Noukogude sojajoududele ule tuletornid, merekindlused ja Mereside osakonna postid. Septembris kehtestati Noukogude maarustikud, laevad maarati Noukogude Balti laevastiku uksustesse. 30. septembril kirjutas Merejoudude juhataja kaptenmajor Johannes Santpank alla oma viimasele paevakasule. Uleandmisaktidele kirjutati alla 28. oktoobril.
1940. aastal Merevaes teeninud ohvitseridestvangistati 43. Tanapaeva Merevagi
Eesti Merevage ei moodustatud uuesti enne 1990ndate algust. 1. juulil 1993 loodi Kaitsejoudude Peastaabi juurde mereosakond. Jargmisel aastal moodustati Merevaestaap. Juunis 1994 suunati Merevakke esimesed 15 ajateenijat, kes olid merevaelise ettevalmistuse saanud Piirivalvekoolis. Augustis 1994 lahkusid Vene sojalaevad Miinisadamast ja Merevagi vottis sadama taielikult ule. 1998. aastal moodustati Eesti, Lati ja Leedu uhine miinilaevade eskaader BALTRON. Eskaader taidab ulesannet kasvatada koostoovoimet nii merekaitse kui turvalisuse eesmargil.