Eestimaa...See on avatud olemise mererannad ja üksi olemise muinasjutu metsad,see on kevadine rändlinnuputus ja sügisene värviuputus,see on romantiline suveöövalgus ja pimestav härmatis talvepäevades.See on veel tuhat asja...Rändaja teed on siin otsatud...

суббота, 13 марта 2010 г.

Sääl kaugel kaugel merel.




Saal kaugel kaugel merel on purjetamas laev
Laev kannab rasket koormat, ei ole tal sest vaev
Saal tuuri juures seisab noor priske merimies
ta kaega ratast poorab, tal kompass seisab ees

See suure uhke laevaga mis tugev mitme mastiga
laks uljalt ulgumerele, et jouaks onne jarele
Kui vaga, vaikne on minu rind kui maikuu ohtu vetepind,
siis kallim, kallim motle sa, sinu rinnal hingata on hea

Tuul puhub purjedesse, laev lendab edasi
see noormees vaatab ules, kuu paistab selgesti
Ja tema motted kaivad saal kaugel koduteel
kus jaand uks kena neiu tema jarel leinama

See suure uhke laevaga..

Kus jaanud isa, ema ja tutvad, sobrad koik
Kus haljad metsad murud ja laululinde koor
Ja mitu tuhat lille on oitsmas aasadel
seal aedas lehtpuu vilus oli ilus kondida

See suure uhke laevaga..

Nuud olen kaugel merel, meel kurb ja rahutu
Minu umber merelained, kui kole motelda
Oh joua laev ja rutta nuud kiirelt edasi
Et saaksin sadamasse ja kallima rinnale

Комментариев нет:

Отправить комментарий