OSMUSSAAR.

Uldandmed / Pindala 480 ha / Pikkus 4,6 km / Laius 1,3 km
Osmussaar asub Eesti looderannikul ca 7 km kaugusel mandrist. See on Balti
klindi jaanuksaar, mis kerkis merest 2000-3000 aastat tagasi. Siinsete geoloogiliste
vaartuste, taimekoosluste ja linnustiku kaitseks moodustati 1996. aastal
maastikukaitseala. Saar koos seda umbritseva rannikumerega kuulub
Nova-Osmussaare hoiuala koosseisu. ASUSTUSLUGU
Osmussaare asustuslugu sai toenaoliselt alguse juba viikingite ajal, kust on
parit legend skandinaavlaste peajumala Odini matmisest saarele. Viimase
seotust saarega margib ka selle rootsikeelne nimi - Odensholm.
Osmussaare polisasukateks olid sajandite valtel rannarootslased. 1930ndatel
aastatel elas Osmussaarel seitse perekonda (ligi 140 inimest). Saare keskosas
asunud sumbkula kandis nime Bien. Koige markimisvaarsemaks sailinud
ehitiseks on 1766. aastal rajatud lubjakivist kabeli (Jesu Kapell) varemed.
Rannarootslased evakueeriti Teise Maailmasoja tottu 1940. ja 1944 aastal.
Teise Maailmasoja jarel oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes vaikesearvuline
Noukogude sojavaeuksus. Seda perioodi saarel jaavad meenutama
lagunenud kasarmuhooned ning militaarreostus. Viimasest on tanaseks
paevaks suudetud markimisvaarne osa korvaldada. Peale Noukogude vagede
lahkumist 1990ndatel aastatel jai saar kumnekonnaks aastaks tuhjaks. Alates
2001. aastast elab Osmussaarel pusivalt uks perekond.
GEOLOOGIA
Osmussaar on geoloogiliselt vaga ponev saar. Koige rohkem on huviliste
tahelepanu palvinud pohjarannikul asuv pank. See on osa ligi 1200 kilomeetri
pikkusest Balti Klindist, mis ulatub Olandi saarest kuni Laadoga jarveni.
Pankrannik on koige korgem tuletorni lahedal (7 m) ning madaldub jark-jargult
kagu suunas. Uhe parema naidisena Balti Klindist kandideerib see UNESCO
maailmaparandi nimekirja. Piki saare laanerannikut matkates naeb ulatuslikke klibuvalju. Need koosnevad
lubjakiviklibust, mille lainetus on siledaks lihvinud ning laugeteks
vallideks kokku kuhjanud.
Osmussaarel ning seda umbritsevas rannikumeres asub rohkesti mustjaspruuni
varvusega kivisid - gneissbretsasid. Need on tekkinud 540 miljoni
aasta eest, kui Osmussaarest 10 km kirdes langes merre Neugrundi meteoriit.
Korge temperatuuri ja rohu tottu tekkis endise merepohja materjalist uus
moondekivim. Sulakivimimass paiskus plahvatuse kaigus meteoriidikraatrist
valja. Hilisemate jaaaegade kaigus on jaa bretsarahne saare lahiumbrusesse
ja Loode-Eesti rannikule laiali kandnud. Kuulsaimad neist on saare laanerannikul
asuvad Skarvan ning lainetuse poolt rasitud Kaksikud.
Saare kirderannikul asuvad omaparased kivist moodustised, mida nende kuju
tottu on hakatud kutsuma „krokodillideks“. Need on bretsakivimist sooned,
mis on lubjakivilohedes tardunud. Hiljem on pehme lubjakivi lainetuse ning
maavarinate mojul tugevama kivimi umbert ara murenenud. TAIMKATE JA TAIMESTIK
Loodusdirektiivi I lisa elupaigatuupidest esinevad Osmussaarel rannikuloukad,
esmased rannavallid, pusitaimestuga kivirannad, merele avatud
pankrannad, rannaniidud, kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal,
alvarid, sinihelmikakooslused, liigirikkad madalsood ja vanad laialehised
metsad.
Osmussaare ehteks on looniidud ehk alvarid. Alvarid moodustavad saare
pindalast rohkem kui kolmandiku. Kuival paepealsel asuvad looniidud on
horeda, kuid vaga liigirikka taimestikuga. Looaladega saab matkaja tutvuda
mooda laanerannikut liikudes, alvarid algavad vahetult peale lainetuse
mojupiirkonda.
Omaparase kujuga on rannalahedastel aladel kasvavad kadakad. Pidevate
tuulte tottu on need vaga madalad ning roomavad mooda maad. Loopealsetel
kasvavatest soontaimedest on arvukaim arukaerand, rikkalikult esineb
angerpisti, umaralehist kellukat, hobumadarat ja lood-timutit, kohati
kassikappa, kassisaba ning kuu-votmeheina. Kaitsealustest taimeliikidest on
koige margatavam veripunane koldrohi.
Alvarite korval leidub saarel peamiselt niiskeid ja kuivi aruniite, soostunud
niite, madalsoid ning kadastikke. Tanu LIFE-NATURE projektile taastatakse
saare kirde- ja keskosas rohkem kui 100 ha rohumaid. Karjatamiseks kasutatakse
peamiselt islandi lambaid.
Osmussaarel kasvab 29 kaitsealust taimeliiki, millest koige haruldasem on pankrannikul kasvav taani
merisalat. Osmussaarel esineb
16 liiki kapalisi, sh soo-neiuvaip,
tumepunane neiuvaip,
karbesois, harilik muguljuur jt.
Loodusdirektiivi kuuluvatest
soontaimedest kasvab saarel
soohiilakas.
LINNUSTIK
Osmussaar jaab veelindude
Ida-Atlandi randeteele, seetottu
lendab siit labi miljoneid
veelinde. Saare rannik ja
Poosaspea neem on uks
parimaid vaatluskohti arktiliste
veelindude rande jalgimiseks
Laanemere pohjaosas. Koige
ponevam on linnuhuvilisele
saart kulastada aprilli algusest
mai lopuni ning sugisel
septembri keskpaigast oktoobri
lopuni. Arvukamad labirandajad
on aul, must- ja tommuvaeras, jarve- ja punakurk-kaur, valgeposk- ja
mustlagle, sotkas, rohukoskel, soorudi, viupart ning merivart.
Osmussaarel on kohatud 178 linnuliiki, viimase loenduse kaigus registreeriti
90 liiki haudelinde. Pesitsejatest on Eesti mastaabis olulisel hulgal
voot-poosalind, punaselg-ogija, rohukoskel ja tommuvaeras. Linnudirektiivi
I lisa liikidest pesitsevad saarel huup, roo-loorkull, teder, rukkiraak,
sookurg, niidurudi, jogi- ja randtiir, voot-poosalind ja punaselg-ogija.
Kesksuvel on ponev saare laanerannikul asuv Sanna Sia. Madalaveelisel
tuulte eest kaitstud lahesopil peatub juuli keskpaigast augusti lopuni
arvukalt kurvitsalisi (soorudi, liivatull, kiivitaja, mudatilder, suurrisla,
tutkas, tumetilder, kovernokk-risla, heletilder, vootsaba-vigle ja pluu).
Saare rannikuvetes talvitub arvukalt aule (hinnanguliselt kuni 100 000 is.).
Koige haruldasem talvituja on ule-maailmselt ohustatud kirjuhahk