Lest Platichthys flesus.

Tunnused:

Ovaalne keha külgedelt lamenenud. Silmad asetsevad ühel küljel, sagedamini parempoolsel. Pikk selja- ja pärakuuim. Värvus on erakordselt varieeruv, sõltudes suuresti merepõhja iseloomust. Pealmine külg on liivapaberitaoliselt kare, sagedamini pruunikashall telliskivipunaste täppidega. Alakülg on enamasti valge, mõnikord täielikult pigmenteerunud või pigmendilaikudega.

Mõõtmed:

Suurim püütud lest on olnud 51 cm pikk ja kaalunud 1305 g. Tavaliselt esinevad 20-30 cm pikkused ja 200-400 g raskused isendid.

Elupaik ja levik:

Levinud kogu rannikul, kuid sagedus kõigub. Elutseb liivalaikudega kivisel ja savisel kuni 40 m sügavusel.

Lestad koevad peamiselt Soome lahe keskosa saarte ja poolsaarte tippudes ning paiguti läänesaarte rannikupiirkondades aprilli lõpust juuni alguseni. Umber 1 cm pikkused lestavastsed teevad läbi moonde, mille käigus 1 silm liigub keha servale – kohastumus eluks merepõhjas.

Toiduvalik on lestal üsna kesine. Põhitoiduse moodustavad balti lamekarp, rannakarp, ja merikilk ning kirpvähilised. Lestaga sarnane kalaliik meie rannikumeres on ümara kehakujuga kammeljas (Psetta maxima). Lesta püütakse tonkaga, millel on söödaks räime- või kilutükid, spetsiaalsete lestanootade, võrkude, ridaõngede ning mõrdadega.