Amandus Adamson sündis 12. novembril 1855. aastal Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Õppis Peterburi Kunstide Akadeemias skulptuuri. Elas ja töötas Venemaal, Prantsusmaal ja Itaalias, alates 1918. aastast Eestis, Paldiskis. 1907.a. sai Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikuks. Kunstniku loomingusse kuuluvad mereainelised („Hülgekütt Pakri saarelt“ 1898, „Äreval ootel“ 1899), mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid („Koit ja Hämarik“ 1895, „Igavesti võidutsev armastus“ 1889, „Laeva viimane ohe“ 1899) ning mitmed tuntud monumendid nagu „Russalka“ Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monument Sevastoopolis (1904), F.R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926), L. Koidula mälestussammas Pärnus (1929) jt. Amandus Adamson suri 26. juulil 1929. aastal Paldiskis. Plokil on Eesti Kunstimuuseumis asuvat neli A. Adamsoni puuskulptuuri.
Комментариев нет:
Отправить комментарий