Osmussaar kandideerib UNESCO loodusparandi nimekirja.

Kaie Ilves
kaie@le.ee


Osmussaare pank ja kallas voivad Balti paekalda osana kuuluda juba jargmisest aastast UNESCO maailmaparandi kaitse nimekirja.
„Osmussaare pank ja kallas on osa Pohja–Eesti pankrannikust ehk Balti klindist ja kuulub naidisalana UNESCOle esitatud nimekirja," selgitas Silma looduskaitseala direktor Tiit Randla.

Balti klindi seitse silmapaistvamat loiku, sh Osmussaare, esitas UNESCO maailma kultuuri– ja loodusparandi nimekirja keskkonnaministeerium 2004. aastal. „On toenaoline, et Balti klint nimekirja laheb," utles Randla.

Menetlusprotsess, et nimekirja paaseda, on pikk. Kinnitus, et Balti klint UNESCO kaitse alla laheb, peaks saabuma 2006. aasta suveks. Sel sugisel kulastas Osmussaart UNESCO ekspert Chris Wood Suurbritanniast. „Ta (Wood) kais vaatamas ja oli vaimustatud," utles Randla.

Tallinna tehnikaulikooli geoloogia instituudi teaduri Jaak Nolvaku sonul teeb Balti klindi unikaalseks kihtide sailivus ja sisu, eelkoige aga tema vanus. „Eks maailmas ole selliseid astanguid mujalgi, naiteks Kanada Ontario Niagara klint, aga need on geoloogiliselt nooremad," utles Nolvak.

Balti klindi vanus on umbes 500 miljonit aastat, mis ulatub alampaleosoikumisse valja. Klint on uks pikimaid katkematuid ja terviklikke jarsakuid maailmas, tema kogupikkus on 1100–1200 kilomeetrit, millest 250 kilomeetri pikkune maismaaosa asub Pohja–Eestis.

Rootsis Olandi saare laanerannikul algav Balti klint kulgeb saare pohjaosast alates merepohjal ning tuleb uuesti nahtavale Osmussaarel ja Pakri saartel. Labi Eesti kulgeb klint Venemaale, kus Laadoga jarve lounakaldal kaob nooremate devoni kivimite alla.

UNESCO maailmaparandi nimekiri koondab kultuuriparandit ja loodusparandit. Kultuuriparandi nimekirja kuuluvad Eestist Tallinna vanalinn (1997. aastast) ja Struwe geodeetiline kaar (2005. aastast).

Struwe meridiaanikaar esitati UNESCOle kumne riigi koostoos. Eestis on sailinud ja UNESCO nimekirjas kolm punkti sellel kaarel — Tartu tahetorn ja kaks punkti Laane-Virumaal Simuna lahedal.

Loodusparandi nimekiri on hoopis luhem. Eesti paikadest oleks Pohja–Eesti pankrannik nimekirjas ainus. Euroopaski kokku on selliseid loodusobjekte vaid veerandsada. Neist Eestile lahimad on Belove?je urgmets Poola–Valgevene piiril ja Rootsi kaljurannik Botnia lahe aares.

Ule maailma on UNESCO maailmaparandi nimekirjas 812 objekti, neist 628 kultuuri–, 160 loodus– ja 24 segaobjekti 137 riigis.