Taimed.

Pilliroog Phragmites communis.

Kõrgus: 50-400 cm

Õied: Pruunikad, kaharas pöörises

Kasvukoht: sood, veekogude kaldaosad

Pilliroog on Eesti kõige suurem kõrreline. Tema varred võivad olla 4 meetrit pikad ja läbimõõduga 10 cm. Sellele taimele on iseloomulik, et ta moodustab ulatuslikke roovälju ehk roostikke. Mitmekilomeetrise läbimõõduga roostikke leidub meil Matsalus ja mitmetes teistes merelahtedes. Siiski pole pilliroog tüüpiline mereranna taim. Ta talub halvasti soolast vett ning kasvab madalas merevees vaid nendes paikades, kus vee soolsus keskmisest madalam. Pilliroog on tavaline taim järvede ja kraavide kallastel, soodes, soostuvates metsades ja niisketel niitudel.

Pilliroo lehed on pikad, kitsad ja sitked. Tuule suhtes pöörduvad sellise kujuga lehed alati risti. Nii on tuule surve neile kõige väiksem ja taim peab tugevatele tuultele hästi vastu. Pilliroog õitseb juulist septembrini. Tema viljad küpsevad alles talve hakul. Pilliroog levib peamiselt risoomide abil. Maa sees asuvatel risoomidel on pikad võsundid. Eelmise suve vanad varred koltuvad igaks talveks. Kevadeti tärkavad risoomidest nende asemele uued rohelised pilliroo varred. Pilliroo risoomid paiknevad tihti pinnases nii tihedalt, et teistele taimedele ei jää seal üldse kasvuruumi.

Pilliroog on saanud nime arvatavasti sellest, et tema vartest tehti roopille ja torupillide osi. Selle taime kuivanud varsi on rannakülade elanikud pruukinud sajandeid katusematerjalina ja noori pillirootaimi kevadise loomasöödana. Pilliroo risoomid ja kevadised kasvud on oluliseks toiduks mügrile, metsseale ja teistele imetajatele. Ulatuslikud roostikud on asendamatuks pesitsus- ja varjepaigaks lindudele.