Ruhnu saar.

Ruhnu asub Laanemeres Riia lahes.
Saar on tegelikult lahemal Latile kui Eestile. Ruhnu kui Eesti mandriosast kaugeima saare elanikud tunduvad elavat oma reeglite jargi ning eelistavad hoida pigem omaette.
Rootslased kutsuvad Ruhnut Runoks ning saarele viidatakse tihti kui “Riia lahe parlile”.
Esimesed inimasustuse jaljed Ruhnus, seotud arvatavasti hooajalise hulgejahiga, on parit umbes 5000 aastast eKr. Kirjalikult mainiti Ruhnut esimest korda Kuramaa piiskopi vabaduskirjas 1341. aastal.
Ruhnus asub Eesti uks vanimaid puitehitisi, 1644. aastal ehitatud Ruhnu puukirik. Saare korgeimas punktis, Haubjerre mael, asub Gustav Eiffeli enese poolt kavandatud ainulaadne metallmajakas. Torni detailid valmistati Prantsusmaal ning torn pandi kokku Ruhnus 1877. aastal.
Saar on populaarne matkajate seas. Vasinud matkalised tunnevad ehk eriti monu Eesti uhe sugavama kaevu tervistavast soolakast veest. Ujumiseks on parim laulvate liivadega Limo rand. Ruhnu mets on koduks kaitse all olevatele ainulaadsetele taimeliikidele.