Merevägi ja miinitõrje.

Eesti Merevagi on koostoos Euroopa riikidega viinud labi mitmeid miinitorjeoperatsioone ja -oppuseid. Nende eesmargiks on Eesti territoriaalvete puhastamine peamiselt kahe viimase maailmasoja ajal veesatud meremiinidest ja muudest veealustest lohkekehadest.


Kuigi Merevagi taasloodi alles 1994.a ning on uks vaiksemaid maailmas, on merevae laevade meeskonnad naidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostoovoimeliste ja vordsete partneritena. Viimase ule kumne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud ligi 500 meremiini ning muud lohkekeha. See on aidanud muuta Eesti faarvaatrid (laevateed) ja sissesoidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse tunduvalt turvalisemaks.

Teenistus merevaes

Merevae ulem allub Kaitsevae juhatajale, Merevae ulema tooorganiks on Merevae Staap. Merevae ulemale alluvad omakorda vaeosad Miinilaevade Divisjon ja Merevaebaas, mis molemad asuvad Tallinnas, Miinisadamas. Merevae struktuur on rahu-, kriisi- ja sojaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt kaadrikaitsevaelastest.

Merevagi vajab pidevalt oma ridadesse uusi relvastus-, mehaanika-, side-, elektri jm. erialade spetsialiste. Samuti on voimalik oppida merevaetuukriks.

Ajateenitusse saabunud labivad merevaes esmalt Madruse baaskursuse (MBK) Merevaekoolis ja jatkavad siis teenistust laevadel voi kaldateenistustes. Laevadel teenistust jatkates labivad ajateenijad esmalt laevaspetsiifilised kursused, millele jargneb teenistuspraktika. Praktika raames kulastavad merevae laevad tihti ka mitmeid valissadamaid. Ajateenistuse pikkuseks laevadel on 11 ja kaldateenistustes 8 kuud (va. autojuhi koolitusega ajateenijad).
Rahvusvaheline koostoo


1998.a loodud Balti miinitorjeeskaader (BALTRON) taidab kolme Balti riigi valitsuse ulesannet kasvatada Balti riikide koostoovoimet nii merekaitse kui turvalisuse tagamise alal Laanemerel. Pidevate rahvusvaheliste uhisoppustega aitab see uksus laevade meeskondi ette valmistada osalemaks NATO miinitorjeuksuste tegevuses.

Eesti Merevae peamiseks koostoopartneriks NATO-s on kiirreageerimisjoudude NATO Response Force (NRF) hulka kuuluv miinitorjeeskaader Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1 (SNMCMG1) , mille tegevuses osalemine on olnud taasloodud Eesti Merevae uheks suurimaks valjakutseks.

2005.a maist kuni 2006.a martsini oli Eesti Merevae staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka SNMCMG1 lipulaev. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma laeva NATO kiirreageerimisjoudude koosseisu. Samuti oli Admiral Pitka esimene Eesti kaitsevae uksus, mis osales NRF-i tegevuses. 2006. aasta sugisel kuulus eskaadrisse ka esimene Balti riikide miinitorjelaev – Eesti miinijahtija Sulev.

Molema eskaadri tegevuses osaletakse Eesti lipu all ning laevadel teenivad eesti merevaelased. Nii BALTRON-i kui SNMCMG1 koosseisu arvatakse uksused kindlaks perioodiks nii, et neis osalevad laevad vahelduvad regulaarselt. BALTRON-i ulema ning staabiohvitseride ametikohad roteeruvad Balti riikide merevaeohvitseride vahel. Eesti on BALTRON-i juhtriik, siin asub ka BALTRON-i kaldastaap.

Tsiviilkoostoo


Merevagi teeb aktiivselt koostood kohalike omavalitsustega - laevadel on solmitud sopruslepingud erinevate valdade ja linnadega. Merevae laevade meeskonnad puuavad vahemalt korra aastas kulastada oma sopruslinnu ja voimaldada sealsetel elanikel oma riigi sojalaevadega tutvuda.

Laevadel on sopruslinnadega ka mitmeid teisi traditsioone. Staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka naiteks korraldab regulaarselt korjandusi Rakvere Lille puuetega laste hooldekodu heaks.

Koostoos Meremuuseumiga on labi viidud merevaeteemalisi naitusi. Koos avati ka Miiniladu - erinevate meremiinide pusiekspositsioon. Eesti sojamuuseumi kindral Laidoneri muuseumiga tahistatakse Briti eskaadri Vabadussoja ajal Tallinna reidile saabumise aastapaeva.