OSMUSSAAR.

Uldandmed / Pindala 480 ha / Pikkus 4,6 km / Laius 1,3 km
Osmussaar asub Eesti looderannikul ca 7 km kaugusel mandrist. See on Balti
klindi jaanuksaar, mis kerkis merest 2000-3000 aastat tagasi. Siinsete geoloogiliste
vaartuste, taimekoosluste ja linnustiku kaitseks moodustati 1996. aastal
maastikukaitseala. Saar koos seda umbritseva rannikumerega kuulub
Nova-Osmussaare hoiuala koosseisu. ASUSTUSLUGU
Osmussaare asustuslugu sai toenaoliselt alguse juba viikingite ajal, kust on
parit legend skandinaavlaste peajumala Odini matmisest saarele. Viimase
seotust saarega margib ka selle rootsikeelne nimi - Odensholm.
Osmussaare polisasukateks olid sajandite valtel rannarootslased. 1930ndatel
aastatel elas Osmussaarel seitse perekonda (ligi 140 inimest). Saare keskosas
asunud sumbkula kandis nime Bien. Koige markimisvaarsemaks sailinud
ehitiseks on 1766. aastal rajatud lubjakivist kabeli (Jesu Kapell) varemed.
Rannarootslased evakueeriti Teise Maailmasoja tottu 1940. ja 1944 aastal.
Teise Maailmasoja jarel oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes vaikesearvuline
Noukogude sojavaeuksus. Seda perioodi saarel jaavad meenutama
lagunenud kasarmuhooned ning militaarreostus. Viimasest on tanaseks
paevaks suudetud markimisvaarne osa korvaldada. Peale Noukogude vagede
lahkumist 1990ndatel aastatel jai saar kumnekonnaks aastaks tuhjaks. Alates
2001. aastast elab Osmussaarel pusivalt uks perekond.
GEOLOOGIA
Osmussaar on geoloogiliselt vaga ponev saar. Koige rohkem on huviliste
tahelepanu palvinud pohjarannikul asuv pank. See on osa ligi 1200 kilomeetri
pikkusest Balti Klindist, mis ulatub Olandi saarest kuni Laadoga jarveni.
Pankrannik on koige korgem tuletorni lahedal (7 m) ning madaldub jark-jargult
kagu suunas. Uhe parema naidisena Balti Klindist kandideerib see UNESCO
maailmaparandi nimekirja. Piki saare laanerannikut matkates naeb ulatuslikke klibuvalju. Need koosnevad
lubjakiviklibust, mille lainetus on siledaks lihvinud ning laugeteks
vallideks kokku kuhjanud.
Osmussaarel ning seda umbritsevas rannikumeres asub rohkesti mustjaspruuni
varvusega kivisid - gneissbretsasid. Need on tekkinud 540 miljoni
aasta eest, kui Osmussaarest 10 km kirdes langes merre Neugrundi meteoriit.
Korge temperatuuri ja rohu tottu tekkis endise merepohja materjalist uus
moondekivim. Sulakivimimass paiskus plahvatuse kaigus meteoriidikraatrist
valja. Hilisemate jaaaegade kaigus on jaa bretsarahne saare lahiumbrusesse
ja Loode-Eesti rannikule laiali kandnud. Kuulsaimad neist on saare laanerannikul
asuvad Skarvan ning lainetuse poolt rasitud Kaksikud.
Saare kirderannikul asuvad omaparased kivist moodustised, mida nende kuju
tottu on hakatud kutsuma „krokodillideks“. Need on bretsakivimist sooned,
mis on lubjakivilohedes tardunud. Hiljem on pehme lubjakivi lainetuse ning
maavarinate mojul tugevama kivimi umbert ara murenenud. TAIMKATE JA TAIMESTIK
Loodusdirektiivi I lisa elupaigatuupidest esinevad Osmussaarel rannikuloukad,
esmased rannavallid, pusitaimestuga kivirannad, merele avatud
pankrannad, rannaniidud, kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal,
alvarid, sinihelmikakooslused, liigirikkad madalsood ja vanad laialehised
metsad.
Osmussaare ehteks on looniidud ehk alvarid. Alvarid moodustavad saare
pindalast rohkem kui kolmandiku. Kuival paepealsel asuvad looniidud on
horeda, kuid vaga liigirikka taimestikuga. Looaladega saab matkaja tutvuda
mooda laanerannikut liikudes, alvarid algavad vahetult peale lainetuse
mojupiirkonda.
Omaparase kujuga on rannalahedastel aladel kasvavad kadakad. Pidevate
tuulte tottu on need vaga madalad ning roomavad mooda maad. Loopealsetel
kasvavatest soontaimedest on arvukaim arukaerand, rikkalikult esineb
angerpisti, umaralehist kellukat, hobumadarat ja lood-timutit, kohati
kassikappa, kassisaba ning kuu-votmeheina. Kaitsealustest taimeliikidest on
koige margatavam veripunane koldrohi.
Alvarite korval leidub saarel peamiselt niiskeid ja kuivi aruniite, soostunud
niite, madalsoid ning kadastikke. Tanu LIFE-NATURE projektile taastatakse
saare kirde- ja keskosas rohkem kui 100 ha rohumaid. Karjatamiseks kasutatakse
peamiselt islandi lambaid.
Osmussaarel kasvab 29 kaitsealust taimeliiki, millest koige haruldasem on pankrannikul kasvav taani
merisalat. Osmussaarel esineb
16 liiki kapalisi, sh soo-neiuvaip,
tumepunane neiuvaip,
karbesois, harilik muguljuur jt.
Loodusdirektiivi kuuluvatest
soontaimedest kasvab saarel
soohiilakas.
LINNUSTIK
Osmussaar jaab veelindude
Ida-Atlandi randeteele, seetottu
lendab siit labi miljoneid
veelinde. Saare rannik ja
Poosaspea neem on uks
parimaid vaatluskohti arktiliste
veelindude rande jalgimiseks
Laanemere pohjaosas. Koige
ponevam on linnuhuvilisele
saart kulastada aprilli algusest
mai lopuni ning sugisel
septembri keskpaigast oktoobri
lopuni. Arvukamad labirandajad
on aul, must- ja tommuvaeras, jarve- ja punakurk-kaur, valgeposk- ja
mustlagle, sotkas, rohukoskel, soorudi, viupart ning merivart.
Osmussaarel on kohatud 178 linnuliiki, viimase loenduse kaigus registreeriti
90 liiki haudelinde. Pesitsejatest on Eesti mastaabis olulisel hulgal
voot-poosalind, punaselg-ogija, rohukoskel ja tommuvaeras. Linnudirektiivi
I lisa liikidest pesitsevad saarel huup, roo-loorkull, teder, rukkiraak,
sookurg, niidurudi, jogi- ja randtiir, voot-poosalind ja punaselg-ogija.
Kesksuvel on ponev saare laanerannikul asuv Sanna Sia. Madalaveelisel
tuulte eest kaitstud lahesopil peatub juuli keskpaigast augusti lopuni
arvukalt kurvitsalisi (soorudi, liivatull, kiivitaja, mudatilder, suurrisla,
tutkas, tumetilder, kovernokk-risla, heletilder, vootsaba-vigle ja pluu).
Saare rannikuvetes talvitub arvukalt aule (hinnanguliselt kuni 100 000 is.).
Koige haruldasem talvituja on ule-maailmselt ohustatud kirjuhahk

Osmussaar kandideerib UNESCO loodusparandi nimekirja.

Kaie Ilves
kaie@le.ee


Osmussaare pank ja kallas voivad Balti paekalda osana kuuluda juba jargmisest aastast UNESCO maailmaparandi kaitse nimekirja.
„Osmussaare pank ja kallas on osa Pohja–Eesti pankrannikust ehk Balti klindist ja kuulub naidisalana UNESCOle esitatud nimekirja," selgitas Silma looduskaitseala direktor Tiit Randla.

Balti klindi seitse silmapaistvamat loiku, sh Osmussaare, esitas UNESCO maailma kultuuri– ja loodusparandi nimekirja keskkonnaministeerium 2004. aastal. „On toenaoline, et Balti klint nimekirja laheb," utles Randla.

Menetlusprotsess, et nimekirja paaseda, on pikk. Kinnitus, et Balti klint UNESCO kaitse alla laheb, peaks saabuma 2006. aasta suveks. Sel sugisel kulastas Osmussaart UNESCO ekspert Chris Wood Suurbritanniast. „Ta (Wood) kais vaatamas ja oli vaimustatud," utles Randla.

Tallinna tehnikaulikooli geoloogia instituudi teaduri Jaak Nolvaku sonul teeb Balti klindi unikaalseks kihtide sailivus ja sisu, eelkoige aga tema vanus. „Eks maailmas ole selliseid astanguid mujalgi, naiteks Kanada Ontario Niagara klint, aga need on geoloogiliselt nooremad," utles Nolvak.

Balti klindi vanus on umbes 500 miljonit aastat, mis ulatub alampaleosoikumisse valja. Klint on uks pikimaid katkematuid ja terviklikke jarsakuid maailmas, tema kogupikkus on 1100–1200 kilomeetrit, millest 250 kilomeetri pikkune maismaaosa asub Pohja–Eestis.

Rootsis Olandi saare laanerannikul algav Balti klint kulgeb saare pohjaosast alates merepohjal ning tuleb uuesti nahtavale Osmussaarel ja Pakri saartel. Labi Eesti kulgeb klint Venemaale, kus Laadoga jarve lounakaldal kaob nooremate devoni kivimite alla.

UNESCO maailmaparandi nimekiri koondab kultuuriparandit ja loodusparandit. Kultuuriparandi nimekirja kuuluvad Eestist Tallinna vanalinn (1997. aastast) ja Struwe geodeetiline kaar (2005. aastast).

Struwe meridiaanikaar esitati UNESCOle kumne riigi koostoos. Eestis on sailinud ja UNESCO nimekirjas kolm punkti sellel kaarel — Tartu tahetorn ja kaks punkti Laane-Virumaal Simuna lahedal.

Loodusparandi nimekiri on hoopis luhem. Eesti paikadest oleks Pohja–Eesti pankrannik nimekirjas ainus. Euroopaski kokku on selliseid loodusobjekte vaid veerandsada. Neist Eestile lahimad on Belove?je urgmets Poola–Valgevene piiril ja Rootsi kaljurannik Botnia lahe aares.

Ule maailma on UNESCO maailmaparandi nimekirjas 812 objekti, neist 628 kultuuri–, 160 loodus– ja 24 segaobjekti 137 riigis.

Pankrannik.

Pakri pankrannik on ca 25m korge ning aktiivses kujunemisjargus, s.t. murdub ning upris tihti. Viimati murdus suur lahmakas poolsaare tipus Piirivalve kordoni juurest 28.12.2003.a. Korvalolevalt pildilt on naha mida kujutab endast Pakri pankrannik ehituselt. Parima vaate saab kui minna ise panka avastama mere piirile panga alla. Ettevaatusabinouna tuleks valtida kevadist kulastust sula ajal, siis kipuvad talvel kulmunud kamakad nii panka kui diktueneemat alla kukkuma.

Pakri panga all.

Море волнуется...

Merevägi korraldab miinide näidislõhkamise.

Rahvusvahelise miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2009 raames viivad Eesti ja Saksa miinituukrid 9. septembril kell 12.00 Tallinna lahel läbi operatsiooni käigus leitud miinide näidislõhkamise.

Leitud miinide lõhkamist on võimalik huvilistel jälgida Katariina kailt ja kõrvalasuvalt Pikakari rannalt.

Lõhkamisel lähtutakse rangelt keskkonna- ja ohutustehnilistest piirangutest. Miinid lõhatakse rannast 1,2 miili e 2 km kaugusel. Merevägi hoiab koostöös Põhja Prefektuuri veepolitseiga alused ja inimesed ohutus kauguses. Inimestel palutakse lõhkamise eel ja ajal vette mitte minna. Keskkonnakahjulike mõjude vähendamiseks detoneeritakse lõhkekehad 30 m sügavusel. Veeimetajate ja kalade säästmiseks lõhatakse esmalt nõrgatoimelisi hoiatuslaenguid eesmärgiga kalu eemale tõrjuda.

Teisipäeva pärastlõunaks olid operatsioonil osalevad üksused leidnud 64 maailmasõdade aegset lõhkekeha, neist 45 on tehtud kahjutuks.

Miinitõrjeoperatsioon Open Spirit 2009 on käesoleva aasta suurim mereväeoperatsioon Läänemerel, mille peamised operatsioonialad asuvad Hiiumaast kirdes ning Naissaare ümbruses.

Operatsioonil osalevad Eesti, Saksamaa, USA, Rootsi, Soome, Taani, Läti, Leedu, Poola ja Prantsusmaa mereväeüksused kokku 16 sõjalaevaga. Esmakordselt osaleb Open Spiritil Eesti-Saksa-USA ühine miinituukrite sihtüksus.

Operatsiooni juhib Eesti merevägi, osalevate miinitõrje sihtjõudude ülem ja üldjuht on mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede. Eesti alustest osalevad operatsioonil miinijahtija Admiral Cowan ning tuukri- ja toetuslaev Tasuja.

Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus veesatud üle 80.000 meremiini. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 600 lõhkeha.

Open Spirit 2009 lõpeb 11. septembril.

Ülevaate rahvusvahelisest mereväe operatsioonist Open Spirit saab veebilehelt www.mil.ee/openspirit .

Tekst ja foto: Kaitseväe Peastaabi 08.09.2009 pressiteade

Merevägi ja miinitõrje.

Eesti Merevagi on koostoos Euroopa riikidega viinud labi mitmeid miinitorjeoperatsioone ja -oppuseid. Nende eesmargiks on Eesti territoriaalvete puhastamine peamiselt kahe viimase maailmasoja ajal veesatud meremiinidest ja muudest veealustest lohkekehadest.


Kuigi Merevagi taasloodi alles 1994.a ning on uks vaiksemaid maailmas, on merevae laevade meeskonnad naidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostoovoimeliste ja vordsete partneritena. Viimase ule kumne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud ligi 500 meremiini ning muud lohkekeha. See on aidanud muuta Eesti faarvaatrid (laevateed) ja sissesoidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse tunduvalt turvalisemaks.

Teenistus merevaes

Merevae ulem allub Kaitsevae juhatajale, Merevae ulema tooorganiks on Merevae Staap. Merevae ulemale alluvad omakorda vaeosad Miinilaevade Divisjon ja Merevaebaas, mis molemad asuvad Tallinnas, Miinisadamas. Merevae struktuur on rahu-, kriisi- ja sojaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt kaadrikaitsevaelastest.

Merevagi vajab pidevalt oma ridadesse uusi relvastus-, mehaanika-, side-, elektri jm. erialade spetsialiste. Samuti on voimalik oppida merevaetuukriks.

Ajateenitusse saabunud labivad merevaes esmalt Madruse baaskursuse (MBK) Merevaekoolis ja jatkavad siis teenistust laevadel voi kaldateenistustes. Laevadel teenistust jatkates labivad ajateenijad esmalt laevaspetsiifilised kursused, millele jargneb teenistuspraktika. Praktika raames kulastavad merevae laevad tihti ka mitmeid valissadamaid. Ajateenistuse pikkuseks laevadel on 11 ja kaldateenistustes 8 kuud (va. autojuhi koolitusega ajateenijad).
Rahvusvaheline koostoo


1998.a loodud Balti miinitorjeeskaader (BALTRON) taidab kolme Balti riigi valitsuse ulesannet kasvatada Balti riikide koostoovoimet nii merekaitse kui turvalisuse tagamise alal Laanemerel. Pidevate rahvusvaheliste uhisoppustega aitab see uksus laevade meeskondi ette valmistada osalemaks NATO miinitorjeuksuste tegevuses.

Eesti Merevae peamiseks koostoopartneriks NATO-s on kiirreageerimisjoudude NATO Response Force (NRF) hulka kuuluv miinitorjeeskaader Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1 (SNMCMG1) , mille tegevuses osalemine on olnud taasloodud Eesti Merevae uheks suurimaks valjakutseks.

2005.a maist kuni 2006.a martsini oli Eesti Merevae staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka SNMCMG1 lipulaev. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma laeva NATO kiirreageerimisjoudude koosseisu. Samuti oli Admiral Pitka esimene Eesti kaitsevae uksus, mis osales NRF-i tegevuses. 2006. aasta sugisel kuulus eskaadrisse ka esimene Balti riikide miinitorjelaev – Eesti miinijahtija Sulev.

Molema eskaadri tegevuses osaletakse Eesti lipu all ning laevadel teenivad eesti merevaelased. Nii BALTRON-i kui SNMCMG1 koosseisu arvatakse uksused kindlaks perioodiks nii, et neis osalevad laevad vahelduvad regulaarselt. BALTRON-i ulema ning staabiohvitseride ametikohad roteeruvad Balti riikide merevaeohvitseride vahel. Eesti on BALTRON-i juhtriik, siin asub ka BALTRON-i kaldastaap.

Tsiviilkoostoo


Merevagi teeb aktiivselt koostood kohalike omavalitsustega - laevadel on solmitud sopruslepingud erinevate valdade ja linnadega. Merevae laevade meeskonnad puuavad vahemalt korra aastas kulastada oma sopruslinnu ja voimaldada sealsetel elanikel oma riigi sojalaevadega tutvuda.

Laevadel on sopruslinnadega ka mitmeid teisi traditsioone. Staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka naiteks korraldab regulaarselt korjandusi Rakvere Lille puuetega laste hooldekodu heaks.

Koostoos Meremuuseumiga on labi viidud merevaeteemalisi naitusi. Koos avati ka Miiniladu - erinevate meremiinide pusiekspositsioon. Eesti sojamuuseumi kindral Laidoneri muuseumiga tahistatakse Briti eskaadri Vabadussoja ajal Tallinna reidile saabumise aastapaeva.