Eestimaa...See on avatud olemise mererannad ja üksi olemise muinasjutu metsad,see on kevadine rändlinnuputus ja sügisene värviuputus,see on romantiline suveöövalgus ja pimestav härmatis talvepäevades.See on veel tuhat asja...Rändaja teed on siin otsatud...

воскресенье, 21 февраля 2010 г.

XVI Seto Kuningriik 1.augustil 2009 Luhamaal Määsi mäel





Valitakse parim sõnoline. Selgitatakse parim pillimees, vägimees, kandlemängija, kasatski ja karguse tantsijad. Valitakse parimad sõira, leiva, piiraku ja veini, õlle, handsa valmistajad. Toimub seto sõjaväe paraad. Tutvustatakse ja selgitatakse parimad käsitööd. Valitakse uus sootska. Päev lõpeb kirmaskiga.

XV Seto Kuningriigi päiv Värskas 2. august 2008





Silver


Kuninga asemiku maa peal, ülemsootska 2008 meistrid on:
Käsitöömeister-Jane Vabarna
Parim seto laulude eestütleja- Minna Hainsoo
Naljategija- Ilme Haavalo
Karguse tantsija, naine – Marika Ahven
Karguse tantsija, noor – Maarja Hõrn
Kasatski tantsija, naine – Valli Karp
Kasatski tantsija, noor – Jalmar Vabarna
Vägimees- Arvo Noormäe
Hõbusemees- Mikk Luiv
Pillimees, kandlemängija- Kristjan Priks
Pillimees, karmoškamängija- Toomas Valk
Sõirameister- Rutt Riitsaar
Leivameister- Kaari Onni
Pirukameister- Ingrit Kala
Veini meister- Väino Linnus
Koduõlu meister- Ain Raal
Hansameister- Ahti Vaivora

XIV Seto Kuningriigi päiv Meremäel 3 - 4. augustil 2007



hornpilt

Aare Hõrn on sündinud 09.augustil 1959.a. Meremäe vallas Andrikova külas. Seto Kuningriigist arvab järgmist: "Seto Kuningriik om tuu jaost, õt kor´ada kokko Setomaalõ mõnõst pääväst kõik setoq ja Setomaa sõbraq üle terve ilma, õt ollaq üteh, näüdädä ja oppiq seto muudu olõmist niikavva ku mõistõtas ja saias ollaq terve aastä ja kogo elo setoq."

Handsameistri – Ilmar Rammulüüs
Õllõmeistri – Ain Raal
Veinimeistri - Ilmar Vananurm
Pillimiis – Nikolai Kõiv
Kandlõlüüja – Lauri Õunapuu
Leeväküdsäja – Kaari Onni
Sõirameistri – Silvia Valge
Piiraguküdsäja – Valentina Djomina
Karjus - Henri Võsakovski
Vägümiis – Siim Kooser (Aleksei poeg)
Rätsep – Miralda Višnev
Sõnolinõ – Õie Sarv
Kargusõkargaja (naase´) – Õie Sarv
Kargusõkargaja(tütriku’) – Salme Kahusk
Kasatskitandsja (naase´) - Maime Kapten
Kasatskitandsja (mehe´) – Erki Jürise
Kasatskitandsja (poiskõsõ´) – Niilo Kahusk

XIII Seto Kuningriigi päiv Mikitämäel 4 - 5. augustil 2006




Tsootskas valiti:Evar Riitsaar
riitsaarepilt2004

Ülembtsootska - Evar Riitsaar
sõnoline - Anastasia Puhm
karguse kargaja - Õie Sarv
karguse kargaja tütrik - Salme Kahusk
kasatski kargaja - Jalmar Vabarna
kasatski kargaja poiskõnõ - Jalmar Vabarna
pillimiis - Toomas Valk
ollõtegija - Ain Raal
veinimeistri - Nikolai Kosemäe
handsaajaja - Hillar Kasvandik
sõiraküdsäjä - Rieka Hõrn
piiragoküdsäjä - Heli Vako
leeväküdsäjä - Hiie Taal
käsitüümeistri - Jane Vabarna
vägimiis - Hillar Kommisaar
sibulpalmikupõimja - Birgit Kena

XII Seto Kuningriigi päiv Luhamaal 6. augustil 2005





Sündinud 29.10.1968, Obinitsas. Lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiõpetuse eriala 1994. Täiendanud ennast Veneetsias, arhitektuurimälestiste konserveerimise ja dekoratiivmaali erialal, flamencoõpingutel Hispaanias, Gordobas ja Madriidis. 10 a osalenud Tõnis Vindi loengutes ja Stuudio 22-s. Töötanud Ennistuskojas Kanut restauraatorina,

pillimiis - Meel Valk
kasatsk (naised) - Maime Kapten
kasatsk (mehed) - Evar Riitsaar
kasatsk (posid) - Argo Rõžikov
kargus (lapsed) - Kerli Rõžikov
kargus (naised) - Maime Kapten
sõnolinõ - Alli Kõiv
kandlõ lüümine - Lauri Õunapuu
vägümiis - Hinnar Kommisaar
hobõsõmiis - Lembit Kalev
sõirategija - Biana Birjukov
leeväküdsäjä - Leida Heliste
piirakuküdsäjä - Elli Lepasild
nuur sõirategija - Triin ja Sveta
joogimeistri: - Aare Hõrn, Raivo Oru

XI Seto Kuningriigi päiv Värskas 7.VIII 2004.a




r

Sündinud 29.10.1968, Obinitsas. Lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiõpetuse eriala 1994. Täiendanud ennast Veneetsias, arhitektuurimälestiste konserveerimise ja dekoratiivmaali erialal, flamencoõpingutel Hispaanias, Gordobas ja Madriidis. 10 a osalenud Tõnis Vindi loengutes ja Stuudio 22-s. Töötanud Ennistuskojas Kanut restauraatorina,

karguse kargaja- Ülle Kärner
kasatski kargaja mees- Ivo Laanetu
kaltsuvaiba kudoja- Niina Tamm
sõnoline – Minna Hainsoo
pillimiis- Kalju Tero
vägimiis- Arni Ilves
karjus- Jalmar Vabarna
hobusemiis- Andres Kunnus
sõirameister – Heli Vako
piiraku küdsäjä – Jane Vabarna
leeväküdsäjä – Jane Vabarna
ollõmeistri- Palmik Alas
veinimeistri- Kosemar Nikolai
hansa `ajaja- Rammu Illi
setomaa Koolike- Obinitsa PK


alates 1997 vabakutseline kunstnik-dekoraator, 2003 Obinitsa PK poiste tööõpetuse õpetaja. Osalenud paljudel kunstinäitustel Kunstihoones, Rahvusraamatukogus, Tallinna Linnagaleriis, Rottermanni Soolalaos, Stuudio 22 graafikanäitusel New Yorgis, Etnofutu festivalidel Udmurdimaal, Izhevskis. Korraldanud rea seto teemalisi kunstinäitusi alates 1999.: Seto Kuningriigipäeval Värskas, Obinitsas Paasapäeval, „Seto Vii Veeren“ Pärnus (kaastegevad Mokornulga ja Tallinna leelokoorid). Maalinäitus ,,Süä kisk“ Tartu Sadamateatris koos Lõkõrite kunstikollektiiviga, Obinitsas Seto kultuurifestival, „Valge päiv,, näitus ERM näitusemajas. Koostanud illustratsioone setu- ja võru keelsetele raamatutele.

I - X Seto Kuningriik.



Setomaal on külad küll pooltüjaks jäänud, aga setod on siiski olemas ja oskavad oma esivanemate pärandust hinnata ja alal hoida. Seda tunnistavad kasvõi üle paarikümne aasta peetud värska leelopäevad. Igati ilus pidu, aga toimub üle kolme aasta. Oli vaja leida midagi, mis setosid kokku tooks, samal ajal leelopäevast erineks. Sobivat ei leitu tükil ajal.
Paul Hagul oli võimalus 1991.a.suvel käia koos Hellero poistega Norras ja näha midagi sellist, mis setodelegi paistis sobivat.
Norra ja Rootsi Kuningriigis elavad metssoomlaste järglased, kelle vana-vana-vanemad asusid sinna elama oma kolmsada aastat tagasi. Kuigi tänaseks keelt vahetanud ja norralasteks saanud, ei ole nad oma juuri unustanud. Igal aastal, teisel nädalavahetusel kuulutavad nad Norra Kuningriigis kolmeks päevaks välja oma Metsasoome Vabariigi ja ei allu sel ajal Norra kuningale. Neil on oma Metsasoome Vabariigi valitsus, oma president, oma lipp ja piirgi, millest üle pääsemiseks peavad võõrad viisa lunastama.
Mõte küpses - selline riik kõlbaks setoodelegi.
Obinitsa rahvas Aare Hõrnaga eesotsas võttis asja tõsiselt ette ja 1. Seto Kuningriik kuulutatigi välja 20.augustil 1994.aastal Obinitsas.
Kuningriik vajas aga ka kuningat. Ent kuninga verd ei teatud üheski suguvõsas olevat. Pealegi ei saa kuningatega mängida, arvab Paul Hagu, sest ajaloost on teada, et harilikult võtakse vanal kuningal enne pea maha, kui uut valima hakatakse. Kuninga asemikku võib aga rahvas valida nii tihti, kui talle meeldib. Ja nii sündiski mõte valida kuninga - Peko - asemik -rahva poolt valitud Setomaa ülemsootska.
Peko nõudmine oli, et Kuningriik ei oleks vaid ühe "nulga" või valla asi, vaid puudutaks kõiki setosid. Sestap muutub Seto Kuningriigi pealinna koht